RANNARAHVA MUUSEUM

Rannarahva muuseum

30.03.2016-... PIIRIDETA MERI
Merekultuuriaastale pühendatud näitus Piirideta meri räägib Soome lahest kui rahvaste, kaupade, eri kultuuride ja ideede liikumiskohast.
Piirideta meriSoome lahel on sõidetud aastatuhandeid ning lisaks inimestele ja kaupadele on veeteid mööda liikunud ka ideed ning kultuur. Ülemeresuhted on vorminud meie rannakultuuri, püsides keeles, kohanimedes, geenides ja väärtushinnangutes.
Aastasadade jooksul on taudid ja sõjad ajutiselt teinud Soome lahe randade vahelise läbikäimise keeruliseks. Riigivõimud on püüdnud talupoegade liikumisele merel piiranguid seada. Suhtlus on aga alati taastunud. Vaba meresõidu suutis pooleks sajandiks halvata alles nõukogude piirirežiim.
Näitus Piirideta meri avab mere mõju piirideülese ühendajana. Meri on olnud nii elatusallikas kui pagemistee ning ametliku ja salajase kaubanduse sõlmpunkt.
Külastajal avaneb võimalus „seilata“ Soome lahel. Tutvuda, millega merel sõideti, millist kaupa vahetati ja kuidas see mõjutas randlaste igapäevaelu. Avastada väikesaarte eriskummalisi maailmaid ja astuda sisse Malusi saare kõrtsi ning kaeda neid, kes üle mere liikusid. Kõrtsis on portreteeritud tüüpilisi randlasi, kelle jaoks meri on olnud nii rõõmu kui mure allikaks.
Tule ja avasta Soome lahe kadunud maailm.
 
KAUPMEESTE JÄLJED
Näitusega Hõbevalgeim haakuv Kaupmeeste jäljed räägib viikingiaegsetest kaupmeestest ning kaubandussuhetest muu maailmaga. Veeteed olid muistse aja maanteed, mida mööda liikusid inimesed, kaup ning ideed. Rävalasse kokku voolanud hõbe pidi ju kusagilt tulema. Eriti põnevad on meie kunagiste sugulasrahvaste kirjeldused araablaste ning bütsantsi kirjameeste slime läbi.
Olulise osa näitusest moodustab osalusekspositsioon, kus publikul avaneb võimalus loetud tarkustega tutvuda ka läbi erinevate mänguliste tegevuste.
 
Alates 18.03.2013 STOPP! PIIRITSOON (näitus on alates 15. oktoobrist 2015 ajutiselt SULETUD)
Stopp! PiiritsoonRannarahva muuseumi näitus „Stopp! Piiritsoon“ räägib sellest, kuidas rannarahvas merest 50 aastaks lahku löödi. See on lugu Eestimaa rannarahva elust nõukogude impeeriumi piirijoonel ning pilguheit rannakülade saatusele peale Eesti Vabariigi okupeerimist 1940.aastal.
Randlased, kes on oma pika ajaloo vältel olnud välismaailmale kõige avatum osa Eesti elanikkonnast, jäid oma eluringiga otse raudse eesriide hammasrataste vahele ja suur osa nende traditsioonilisest kultuurist on jäänud pelgalt ajaloomälestiseks.
Pärast Eesti okupeerimist jäid kõik saared, kogu Põhjarannik ja enamus Lääne-Eestit 20. km ulatuses merest range militaarkontrolli all. Vaba mereleminek keelati. Paadid veeti kordoni juurde traataia taha ja kasutada tohtis neid ainult piirivalve loal. Sealsamas, eraldi panipaigas luku taga, pidid seisma ka aerud, tullid ja purjed. Rannaküladesse kerkisid kordonid, merele minekule seati piirangud, ehitati piiluripunkte ja vaatetorne, rajati aedasid ja kontrollpunkte.
See on Eesti ajaloos sünge peatükk, kuid seda teadvustamata on raske mõista randluse hetkeseisu ja ka Eesti ajalugu tervikuna. Nõukogude piiritsooni pärand mõjutab meie randasid veel tänapäevalgi – meri on võõraks jäänud ja enamus Eesti inimesi mõistab randa mineku all päevitamist ja suplemist. Kõik, kes on Soomes või Rootsis rannaküladesse sattunud, teavad, kui palju need erinevad Eestimaa tühjadest randadest.
Näitusel on ühtlasi väljas nende inimeste lood, kes kõigest hoolimata pidid uue korraga kohanema ning piiritsoonis hakkama saama, kuid neile vastukaaluks ka nende mälestused, kes kohaneda ei suutnud ja Eestist lahkusid.
 
Alates 18.06.2012 KIROVIST KUULINI
Nõukogude Liidu viimase kümnendi üks kuulsamaid ettevõtteid oli Tööpunalipu ordeniga S. M. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos. Kirovi kalurikolhoosi toodi külalisi kõige kõrgemal parteilisel tasandil ja nii Eesti NSV-d kui NSV Liitu külastavaid välisdelegatsioone kapitalistlikest riikidest.
Kirovis kees elav kultuurielu, rajati suuri ettevõtteid, kus toodeti nii kalakonserve kui ka kalarasvast steriliseerimisvahendit ja kalašampooni. Inimesed said hästi tasustatud ning neile laienesid mitmed soodustused. Arhitektuuris viidi ellu modernistlikku unelmat valgusküllasest ja kompleksse planeeringuga elukeskkonnast.
Kirovi kalurikolhoosis saavutati see, mis Nõukogude Liidus laiemalt läbi kukkus – seal oli tomiv sotsialistlik unelm, kus andekal inimesel peaaegu kõik võimalik (vähemalt kolhoosi piirides). Kuidas see eesrindlik ja edukas kolhoos tekkis, ning mida endast täpsemalt kujutas, selle teada saamiseks tuleb tulla näitust ennast kaema. 
SIIN on võimalik tutvuda ka „Kirovist Kuulini“ virtuaalnäitusega, kus saab tutvuda materjalidega, mis füüsilisel kujul ekspositsiooni ei mahtunud.
Kohtumiseni näitusel ja seniks üks Kirovi kolhoosi pikaaegse esimehe Oskar Kuuli tarkusetera: „Kui võitled õige asja eest ei saa sein olla kõvem kui pea!“
 
PILDIKESI RANDLUSE AJALOOST
Rannarahva elu on olnud mitmekesine, sellesse mahub nii kalapüük kui pillimäng, kauplemine, kaptenite koolis targaks saamine ja palju, palju muud. Rannarahva Muuseumi teisel korrusel võib põgusalt teha tutvust Rannarahva kultuurieluga, sealhulgas näha Aksi saare noormehe üle 100. aasta vanust harmooniumi, uurida erinevaid kalapüügi riistu ning näha hülgeküttimisega seotud eluolu ja tarvikuid. Lisaks võib trepikoja seintel näha väikest fotogaleriid erinevatest rannarahva tegevustest läbi aegade ja erinevates Eestimaa randades.
 
BERNHARD SCHMIDT – LOOTSIMÄNDIDE ALT TÄHTEDE POOLE
Bernhard Schmidt võiks olla üks tuntumaid Eestist pärit inimesi, sest tema panus läbi optika arendamise astronoomiasse on olnud määratu. Ometi on ta teenimatult jäänud laiemale avalikkusele tundmatuks. Näitusega “Bernhard Schmidt – lootsimändide alt tähtede poole” tahame tuua selle heitliku elusaatusega geeniuse elu inimestele veidi lähemale. Näitusekülastajad saavad tutvuda tema lapsepõlve, pereliikmete, õpingute ning tööga. Schmidt oli pragmaatiline unistaja – meie väikese rahva tõeline suurmees, kes on inspireerinud paljusid kunstiinimesi ning tema elukäigu ainetel on kirjutatud nii raamatuid kui muusikalisi lavastusi. Per aspera ad astra.

RANNARAHVA MUUSEUM
01.10-30.04: E-R 10:00-17:00, L-P 12:00-17:00
01.05-30.09: E-P 10:00-17:00
 
VIIMSI VABAÕHUMUUSEUM
01.10-30.11, 07.01-30.04: E-R 12:00-17:00, L-P 11:00-17:00
01.05-30.09: E-P 10:00-20:00
 
PILETIINFO SIIN

Rannarahva Muuseum
Nurme tee 3, Pringi küla, Viimsi vald
Muuseumi poe ja piletikassa telefon: 6066941
 
Viimsi Vabaõhumuuseum
Rohuneeme tee 51 / Muuseumi tee 1, Pringi küla, Viimsi vald
Muuseumi kingipoe ja piletikassa telefon: 6066952

RANNARAHVA MUUSEUM / VIIMSI VABAÕHUMUUSEUM

Viimsi Rannarahva Muuseum.
R 01.01.2016 / 0.00 €