Mind ei huvita, kui me ka läheme ajalukku barbaritena
Ülipikk pealkiri, mida tuleb kindlasti kasutada jutumärkides, sest tegu on 1941. a tsitaadiga Rumeenia vägede ülemjuhatajalt, mis puudutab Odessa tsiviilelanike massimõrva. Omapärane film sellest, miks mõnedest teemadest on raske kunstikeeles rääkida. Teatrilavastaja Mariana tahab teha linnaväljakul lavastuse sellest ajaloo hämarast laigust. Ta on kogunud materjali, vaatab kinokroonikat, alustab proovidega ja põrkub kokku ootamatute raskustega. Mõned näitlejad-statistid üritavad talle selgitada, et tegelikult toimusid 70 aasta tagused sündmused hoopis teistmoodi. Oma ettekirjutustega selle osas, kuidas Odessa sündmusi lavastada ja rahvale esitada, tuleb välja ka linnavalitsus. Ka meil, eestlastel, on nii mõnedki mineviku asjad, mis vajaksid klaarimist. Aga kuidas seda teha? Tänavuse Karlovy Vary filmifestivali võidufilm, igati teenitult.
