Entertainment

Libertas” on viiest lühifilmist koosnev kassett, mille autoriteks on tuntud filmitegijad Gruusiast, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Eestist. Filme ühendab autorite isiklik lähenemine juurte, identiteedi ja vabaduse-otsingutele, ning oma valikute ning neist tulenevate tagajärgede temaatikale. Viis rahvusvahelist režissööri kirjutavad lühifilmide stsenaariumid ningteostavad oma ideed Eestis peamiselt kohalike näitlejate ja meeskonnaga. Filmiproduktsiooni kaasatakse nii oma alal kogenud eksperte kui noori andekaid tegijaid filmi- ja etenduskunstide erialadelt. Projekt sai alguse Peeter Raudsepa ja Andres Puustusmaa ideest leida viis investeerimaks noorte näitlejate tulevikku. Näitlejatena astuvad üles: Markus Habakukk, Ott Raidmets, Christopher Rajaveer, Hendrik Sal-Saller, Saara Nüganen, Liisa Saaremäel, Karl Koppelmaa, Ilo-Ann Saarepera, Linda Vaher, Jürgen Gansen, Arseni Kisin, Anastasia Spektor, Maris Lüüs, Lee Trei, Mait Malmsten, Raimo Pass, Maarja Jakobson, Ivo Uukkivi Vano Burduli (Gruusia, 2018) «Play» Absurdivõtmes draama Aga mis kõik selles osutub tõeks?   Noor näitetrupp esitab Tallinnas vabaõhulaval S.Becketti näidendit «Oodates Godod». Kahe tegelase omavahelised lahutamatud suhted näidendist kanduvad üle argielu rasketeks probleemseteks suheteks pärielus. Noored näitlejad Heino ja Liina, kes näidendis kehastavad lahutamatut Pozzot ja Luckit, päriselus on lahkumineku ees. Heino kutsub pärast etendust Liinat koos aega veetma, too aga põikleb väsimuse ettekäändel kõrvale. Vaatamatta sellele, kohtuvad noored öösel ühes baaris. Heino töötab selles baaris öösiti kelnerina, Liina aga pidutseb seal väikese seltskonnaga. Liina uus kallim suudleb ja ameleb temaga Heino nähes, napsi ja kõrtsumuusika saatel. Koidu ajal, pärast tööd, tuleb Heino mere äärde, mis väga meenutab Becketti näidendi lavakujundust ja atmosfääri ja loeb seal oma tegelase monoloogi, samast näitemängust. Monoloogi lõppedes läheb Heini vette ja ujub kaldast kaugele. Ootamatult ilmub merekaldale ka Liina, kes samuti läheb merre ja ujub Heinile järele. Toimub see kõik reaalsuses või Heino kujutelmas jääb teadmata. Andres Puustusmaa (Eesti, 2018) «Rändavad juured» Tragikomöödia Lugu kahest vennast, kes sünnist saati jätkavad oma esivanemate teed, hommikust õhtuni oma eraklikus sünnitalus tööd tehes. Püüdes igati olla oma esivanemate moodi, hoides kinni pisematestki olmetraditsioonidest, on nad jäänud vaid kahekesi. Ühel päeval sõidab vendade talust mööda väsinud jalgrattur, noor naine. Noorem vend läheb naisega teadmata teed, aidates sõtkuda tühjade kummidega jalgratast. Vanem, jäänud ootamatult üksi, riputab tare seinale noorema venna foto, kus reas juba ripuvad kõik eelnevad kadunukesed. Vladimir Kott (Venemaa, 2018) "Mama" Sotsiaalne draama Lugu armastusest ema vastu. Siiras ja liigutav, kui sa armastad, ja armastust ei erista, kus see lõppeb ja kus algab vihkamine. Kogu lugu toimub kinnises ruumis parvlaevas, mis seilab Eesti ja Soome vahet. Laev nagu maja. Laev nagu linn. Laev nagu konservikarp. Ja mis kõige tähtsam, kui laev on kahe maa vahel, keset merd, ei siin, ega seal, kusagil keset merd, tekib see tunne, kui sa ei tea – on see armastus või viha. Sind kõigutab küljelt küljele. Ja kõik on kadunud, habras elu täis üksindust, vaatamata sellele, et ümber on Inimeste erinevad saatused oma erinevate probleemidega. Sa ei ole kellelegi vajalik. Ja sind haarab tohutu üksindus ja soov nutta. Või on see hetk, enne täisealiseks saamist. Ja elu, mis sind ootab, hirmutab oma ebakindlusega. Anna Fentschenko (Venemaa, 2018) "Haigete hooldamine" Psühholoogiline draama.  Poola ja Austraalia lingvisti Anna Vrezhbitski sõnul ladinakeelne «libertas» omas algselt tähendust «mitte orjus». «Haigete hooldamine» - see on lugu inimesest, kes on oma ideaalide ja fantaasiate ori, mis kujundab ta elu ja mõjutab üksindust. Ideaalne naine – see on mehe fantaasia, mille kujutist ta tihti näeb. Lootuses, et teise inimese kohalolek korteris suudab teda aidata, pöördub ta abi poole, helistab tugipunkti mis osutab teenust inimestele.... Nüüd õhtuti tuleb tema juurde tütarlaps, kes aitab teda koduolmes. Fantaasia kujutluspilt ei kao, kuid kokkupuude olmega kainestab mehe kujutelmi. Mees otsustab oma kujutelmale vastu hakata, provotseerides tunnetega. Idee töötab, ideaalne naine ta silmis hakkab hägustuma ja kaotab oma võluvuse. Kujutlus kaob. Mees näeb maailama teises valguses, hingab täiel rinnal ja näeb maailma uue selgusega, teisest rakursist. Isegi tavaline naine, keda ta kohtab, tundub talle eriline. Artemio Benki (Pranstsusmaa) “OFF” Draama. Kestus: 15min. Rehabilitatsiooni keskuse psühhiaatria osakonna patsient Eha hoiab end tasakaalukana kuulates klappidega trans-muusikat. Teine noor patsient Tarmo on pidevas eksalteeritud seisundis. Ta keeldub ettenähtud tablettidest ja võitleb kõigile ja kõigele vastu. Tarmol on soov põgeneda kliinikust. Eha ja Tarmo suhtlevad, ajapikku on neil tekkinud teineteise usaldus. Tarmo veenab Ehat põgenema. Noored provotseerivad haiglas olukorra, mis võimaldab neil põgeneda. Eufooria ja romantiliste emotsioonide ajel satuvad noored kätte joostud vabaduses, ohtlikesse situatsioonidesse. Nende ettekujutus vabadusest muutub petlikuks. Eha kiindub üha rohkem Tarmosse. Koos fantaseerivad ja unistavad noored ühisest õnnelikust kooselust. Kuid hapnikust tuleb puudus, kuna välja murda harjunud maailmapildist segab ja ahistab tundeelu. Tarmol on kõigest koguaeg vähe…Ööklubis trans-muusika saatel Eha suladnub jälle oma endise maailmaga. Tarmo kohtub uue tütarlapsega ja jätab Eha omapead. Eha ärkab tantsupõrandal ja läheb üksi mõõtmatusse vabadusse, mille tähendust ta ei tea ja ei oska vajada.