NEITSITORNI MUUSEUM-KOHVIK

13.03.2015 - 13.03.2016 Magus kaup Tallinna maiustusetootjad 1918−1940
13. märtsil 2015 avatakse Neitsitorni muuseum-kohvikus näitus "Magus kaup. Tallinna maiustusetootjad 1918−1940".
Näitusel Tallinna magusatootmise ajaloost tutvustatakse ennesõjaaegseid Tallinna suurimaid maiustustetootjaid, välja on pandud ka väiksemate tootjate pakendeid.
Eesti Vabariigi iseseisvusaastad (1918−40) olid Eesti magusatööstuse kuldne aeg, tegutses mitu ettevõtet, peamiselt Tallinnas, aga ka mujal Eestis. Tallinna suurimad ja tuntumad magusatootjad olid Kawe, Ginovker, Brandmann ja Klausson, neile pakkusid konkurentsi mitu väiksemat, nagu pika ajalooga G. Stude, Riola, Efekt, Endla, Eelis, Soliid jt. Kõik need ettevõtted panustasid suuresti reklaami ning magusapoodide väljanägemisse, sama suurt rõhku pandi ka maiustuste tootekujundusele. Et maiustused olid menukad igas vanuses inimeste seas, tingis lai turg ja mitmekesine ostjaskond pakendite avara teemavaliku.
Näitusel esindatud šokolaadikarpide ja -tahvlite pilkupüüdvad ümbrised, martsipanivormid, kommipaberid ning ettevõtete reklaamid kõnelevad möödunud aegade moest, maitsest ja vahelduvatest stiilidest. Muuhulgas saab teada, millise ettevõtte esinduspoes töötas kunagi pilgupüüdjana Eesti iluduskuninganna 1929 Meta Kelgo.
Väljapanekut täiendab arhiivmaterjalidel põhinev lühifilm Tallinna maiustusetootjatest.

Alates 27.11.2015 „Neitsitorn kui armas kodu“ – killukesi kadunud maailmast
Neitsitorni muuseumkohvik avab reedel, 27. novembril näituse „Neitsitorn kui armas kodu“. Näitusel on väljas baltisaksa päritolu Berend von Bocki ainulaadsed fotod tema pere argielust Neitsitornis ja Tallinna linnavaadetest aastatest 1935–1939. 
Neitsitorn ja sellega piirnev Taani kuninga aed on aegade jooksul läbi teinud suuri muutusi. Keskaegne kaitsetorn sai kannatada 16. sajandi sõdades ja kujundati 19. sajandi algul ümber elamuks, ümbritsevast alast sai viljapuude, marja- ning ilupõõsastega idülliline koduaed. Teiste seas on Neitsitorni kohal seisnud elamus elanud ja töötanud kunstnikud  Kristjan ja Paul Raud ning arhitekt ja kunstnik Karl Burman. 1930. aastatel elas majas Berend Wilhelm Valentin von Bock (1893–1945) perekonnaga.  Siin Toompea kaguküljel, iidse linnamüüri ja kõrgete puude varjus kulges kahe peretütre, Anneliese ja Kitty muretu lapsepõlv. Tallinnas ärijuhina töötanud pereisa kirglikuks harrastuseks oli fotograafia.  Tema ainulaadsed pildid peegeldavad pere kodust elu, laste mänge ja askeldusi ning ajastu argiolustikku. Omaette väärtuseks on Tallinna Fotoklubi liikme von Bocki Tallinna vaated. 
Idüllilisele elule saabus järsk lõpp, kui von Bockid lahkusid 1939. aastal baltisakslaste ümberasumise käigus Eestist. Õnneks on väheste sõjakeerises säilinud asjade seas ka Berend von Bocki fotokogu ja kaamerad. Tänu tema hobile on killuke sellest kadunud maailmast fotodel säilinud. Näitus Neitsitorni muuseumkohviku teise korruse galeriis mälestab Berend von Bocki, kelle surmast Venemaa vangilaagris 23. novembril 1945 möödus tänavu 70 aastat.

Avatud: T-P
Teise korruse müürikäik  ja näitus keldrisaalis on avatud 11.00 – 18.00-ni.
Kassa suletakase 17.30.

Kohvik (kolmas ja neljas korrus) avatud  12.00 – 21.00.
Sissepääs kuni 20.30.
Kohviku külastajale sissepääs tasuta.

Võimalik külastada kaitsekäigu kaudu Kiek in de Köki muuseumit T-P  11.00–17.30, ostes Kiek in de Köki pileti Neitsitorni kassast.

Piletiinfo


NEITSITORNI MUUSEUM-KOHVIK
Lossi plats 11/Lühike jalg 9a, Tallinn
Lisainfo: Toomas Abiline, tel. 55591117, toomas.abiline@linnamuuseum.ee 
http://linnamuuseum.ee/neitsitorn/ 

NEITSITORNI MUUSEUM-KOHVIK

Neitsitorni muuseum-kohvik.
R 01.01.2016 / 0.00 €