Nukufilm 60

Nukufilm 60 Kaasasündinud kohustused Eesti, 2008, Rao Heidmets Lühidalt peaks film olema meie lähituleviku kunstiline käsitlus. Näeme, kuidas meedia mängib üha suuremat rolli ühiskondlikus elukorralduses. Kuidas arvamusuuringutes saadakse üha täpsemaid tulemusi. Kuidas ülisuured ettevõtted suudavad üha kiiremini tarbija soovidele vastu tulla ja ennast nende järgi muuta. Selle kõige tulemuseks on labane ja jõhker “moodne maailm”. Papa Eesti, 2014, Girlin Bassovskaja Ema üritab lagunevat perekonda koos hoida. Kui teine pool sama palju ei pinguta, on see pea võimatu ülesanne. Ja laps igatseb armastust, proovides usaldada ja armastada inimest, keda võib-olla polegi olemas olnud. On vaid kujutlus ja lootus. Et ta on, et ta võiks olla... Isa. Laps ootab teda, lõputult. Ja kui ta siis lõpuks kohal on... Kas siis on enam õige aeg? Ära mine ära! Tik-Tak Eesti, 2015, Ülo Pikkov Kellassepp kontrollib aega, kuid kellassepa töökojas elav hiir kontrollib kellasid… Film ajast ja selle fataalset olemusest. Kolmnurga afäär Eesti, 2012, Andres Tenusaar Ilma nurkadeta pole kolmnurka. Ilma kolmnurgata pole suunda. Ilma suunata pole liikumist. Lõpuõhtu Eesti, 2007, Hardi Volmer Ühel ööl kogunevad Karahundzhi platool kentsakad kujud. Need on inimese poolt eri aegadel ja eri kultuurides loodud jumalakujud – nukud. Samal ajal prinditakse mingis tehnokestuses välja absoluutselt kõiki tähekombinatsioone absoluutselt kõigis teadaolevates kirjakeeltes.Tiibeti kosmogoonilise müüdi järgi toob see tegu – kõigi jumala nimede kirjapanek -kaasa universumi lõpu. Looja on otsustanud neid enne lõppu omavahel tutvustada. See on kirju kamp isekaid, ent väga inimlikke ja armsaid puuslikke, kes kõigele lisaks on üsna veendunud, et nad on ainujumalad. Seda on inimesed neile sisendanud. Nad võidavad looja sümpaatia ja muusikakeeles suhtlev õnnistegija lükkab maailmalõpu edasi – lisades ladina tähestikku veel ühe tähemärgi. Aga meie galaktika teises otsas tegelevad mingid mõistusega olendid sama asjaga. Liivamees Eesti, 2013, Pärtel TallRannaliiv on iseenesestmõistetav, nagu õhk, päike, elu, armastus. Jäljed kirjutavad liivale oma lõputuid lugusid, mis küsivad: kas oskame väärtustada neid asju ka enne nende äkilist kadumist? Kui liiv ja Liivamees on kadunud ning Kivimees silmad avanud, kas ta jääb, või lahkub samuti? Iga liivatera loeb! Isand Eesti, 2015, Riho Unt Koer Popi ja pärdik Huhuu ootavad koju oma isandat, kes ühel päeval lihtsalt enam ei tule. Sellest päevast algab nende ühine elu. Popi, olles ise küll targem ja tugevam, alistub ahvi tujudele sümboliseerides seega kuulekust ja allaheitlikust. Huhuu aga kehastab liiderlikkust ning rumalust. Friedebert Tuglase novelli „Popi ja Huhuu” ainetel.

Artis

Saal 1
Wed 22.11.2017 - 16:15