Hullumeelsus
Teise maailmasõja lõpupäevil saabub kõrvalises maakohas paiknevasse vaimuhaiglasse natsi¬armee erikomando käsuga sealsed patsiendid hävitada. Likvideerimisaktsiooni katkestab anonüümne vihje, et haiglas varjab end inglise salaagent. Gestapo ohvitser Windisch, kes saade¬takse simulandist spiooni paljastama, hakkab uurimise edenedes üha sügavamalt kahtlema nii ravialuste kui ka omaenda psühhomaastike koordinaatides, normaalsuse ja hullumeelsuse piirjoontes.
Korduvalt kõigi aegade üheks parimaks Eesti filmiks hääletatud „Hullumeelsus” esitab hullumaja mikrokosmosena, milles kangastub reljeefselt mitte üksnes natsirežiimi, vaid igasuguse totalitaarse võimuaparaadi määndunud olemus. Just üleliia ilmekas totalitarismikriitika, milles nõukogude süsteem ennastki ära tundis, andis Moskva kinobürokraatidele põhjuse Kiisa meistri¬teost pea kaks aastakümmet laiema publiku eest varjul hoida.
Film on digiteeritud Eesti Filmi Instituudi eestvõttel 2012. aastal 35 mm duubelnegatiivilt, mida säilitab Rahvusarhiivi filmiarhiiv. 35 mm originaalnegatiivi säilitab Gosfilmofond.
Eva Näripea
