Üritused

Zahar saab seitse ja peab kooli minema. Kui see oleks juhtunud millalgi eelmistel kümnenditel, oleks ta oma põhjapõdrakasvatajatest (dolgani rahvakild) vanemate juurest kasvõi väevõimuga internaatkooli viidud. Nüüd saab ka teisiti. Vähestele järelejäänud põdrakarjustele on lubatud ka koduõpe. Kuid! – utšitelnitsa valvsa pilgu all. Utšitelnitsa on kõige klassikalisem – must kostüüm, valge pluuse, loeb ilmeka häälega raamatust ette. Oskab arvutada ja katsub õpetada, mis on hulgad. Aga ei tea kahjuks kõige tähtsamaid asju: kui suur on galaktika ja mis saab pärast surma. Väike Zahar peab ise omadest maailmadest vastuseid otsima. Ja neid maailmu on kolm täiesti erinevat: tundra ääretus, kuhu oma mootorsaaniga kaob päevaks armas isa; õudusfilmide ja arvutimängude maailm (kus võid jõuda „neljakümnendale tasemele“); ning nüüd siis veel ka see õpetajanna õpetlike trükipiltide maailm. Seda Zahar juba teab, et silmad president Putini portreel on tegelikult kaamerad, mille kaudu president näeb, kui suuremad poisid talle liiga teevad. Aga miks peab tapma vana põhjapõdraema… miks ja miks ja miks…? Keegi ei ütle! Tõnu Õnnepalu