TARTU ÜLIKOOLI KUNSTIMUUSEUM

27.05.2016 - veebruar 2017 Teekond Hommikumaale
Otto Friedrich von Richteri (1791-1816) reisid ja kollektsioon
Tartu ülikooli kunstimuuseumi tänavune aastanäitus keskendub Vana-Egiptuse teemale ja räägib kahe haruldase inimmuumia kunstimuuseumisse jõudmise loo. Samuti võtame lähema vaatluse alla 18. sajandi lõpus Euroopat tabanud Egiptuse-vaimustuse ning orientalistika algusajad Tartu ülikoolis.
Kogu Baltikumis ja Soomes ainulaadsed Egiptuse muumiad jõudsid Tartu Ülikooli kogudesse 19. sajandi alguses noore baltisaksa orientalisti ja ränduri Otto Friedrich von Richteri (1791–1816) pärandist.
Otto Friedrich von Richter sündis 1791. aastal Tartumaal Vastse-Kuuste mõisas maanõunik Otto Magnus Johann von Richteri pojana. Tema koduõpetajaks oli hilisem Tartu ülikooli rektor Gustav Ewers, kes ärgitas noore Richterit antiigihuvi. Richter õppis algul Moskvas ja mitmel pool Lääne-Euroopas klassikalist filoloogiat ja orientalistikat. 1814. aastal siirdus ta uurimisretkele Türki, 1815. aastal koos rootslase Sven Fredrik Lidmaniga Egiptusesse ja Nuubiasse.
Paraku suri Otto Friedrich von Richter haigestumise tõttu 1816. aastal Smürnas (tänapäeva Izmir Türgis) reisil olles. Tema kogutud muistised ja käsikirjad kinkis tema isa Tartu Ülikoolile, et ärgitada noori samasugustele ettevõtmistele. Suurem osa Richteri Egiptuse muististest asuvad tänapäeval Venemaal Voronežis, kuhu need evakueeriti 1915. aastal Esimese maailmasõja eest. Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on alles Egiptuse muumiad ning ülikooli raamatukogus mitmed araabia-, pärsia- ja türgikeelsed käsikirjad ning tema kogutud trükised.
Näitusel saab näha Richteri Eestis säilinud kogusid – muumiaid, käsikirju ja joonistusi – ja teha koos Richteriga kaasa mõttelise reisi mööda Egiptust. 

PÜSIEKSPOSITSIOON
Tartu Ülikooli kunstimuuseum tutvustab antiikkunsti
Muuseumi püsinäituse moodustavad skulptuurid – kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti paremate tööde originaalsuuruses kipsjäljendid. Need on ostetud ülikooli kunstimuuseumile 1860. aastatel Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia muuseumidest, et panustada tudengite kunsti-, ajaloo- ja kultuuriteadmistesse.
Ekspositsiooni taustaks on Pompei stiilis ornamentaalsed maalingud saalide seintel. Pompei stiilis maalingud on tehtud 1868. aastal, mil muuseum kolis oma praegustesse ruumidesse ülikooli peahoone vasakus tiivas. Tegemist on vanima spetsiaalselt muuseumi jaoks kujundatud interjööriga Eestis. Seinamaalide aluseks olid 1827–1859 ilmunud saksa kunstniku Wilhelm Zahni loodud litograafiatehnikas joonised. Värvilised seinamaalid tehti selleks, et paremini eksponeerida muuseumi valgeid kipsvalandeid.
Kunstimuuseumis saab näha ka mitmeid iidseid originaale: Egiptuse muumiat, münte, vaase, savilampe ning kiilkirjatahvleid.
Püsiekspositsioonis on väljas ka haruldane filosoof Immanuel Kanti (1724–1804) surimask, mida on maailmas teadaolevalt vaid kaks.

Mai–september E–L 10–18
Oktoober–aprill E–R 11–17
Riigipühadel on muuseum suletud.

Piletihinnad siit

TARTU ÜLIKOOLI KUNSTIMUUSEUM
Ülikooli 18, Tartu
Tel. 7 375 384

TARTU ÜLIKOOLI KUNSTIMUUSEUM

Tartu Ülikooli kunstimuuseum.
Пт. 01.01.2016 / 0.00 €