Развлечения

* 4. korrus, B-tiib

1940.–1950. aastatel ilmus Baltimaade kunsti uus klassikalise ja modernistliku esteetika süntees. Stalinistlikuks impressionismiks nimetatud kunstinähtus ühendas ideoloogilise tellimuse ja vabaõhumaali impressionistlikud traditsioonid.

 

* 4. korrus, A-tiib

Uus püsiväljapanek keskendub kunsti ja selle keskkonna keerulistele suhetele. Tuuakse esile ühe ajajärgu erinevad palged ning kunsti muutuvad rollid, mis hõlmavad nii ümbritseva kajastamist, vastuhakku kui ka alternatiivse tegelikkuse loomist.

 

* Projektiruum, 4. korrus, A-tiib

RAM (random access memory) on arvuti põhimälu, kus saab andmete lugemiseks liikuda mälu erinevatesse osadesse. Näitusel on esitatud väljavõtted ajaloolisesse mällu salvestatud Eesti arvutikunstist ja siin loodud arvutimängudest.

 

* 3. korrus, B-tiib

Eesti kunsti nähtava ajaloo kõrval eksisteerib teine, varjatud pool: hävinud või kadunuks jäänud teosed, mis vahel hõlmavad kunstnike terveid loominguperioode. Kontseptuaalsel näitusel tuuakse vaatajate ette kümnete kadunud teoste lood.

 

* Suur saal

Hüperrealism matkib fotokujutist ja vahendab virtuaalreaalsuse kujundatud maailmapilti. Mastaapne rahvusvaheline näitus esitleb hüperrealismi ajalugu 1960. aastatest tänapäevani. Näitusel on Chuck Close’i, Richard Estesi jpt teosed.

 

* 5. korrus, kaasaegse kunsti galerii

Eesti Kunstimuuseum on suurim kohalik kaasaegse kunsti koguja ja ostja. Kumu 10. sünnipäeva puhul koostatud näitusele on valitud hitimõistega seostuvad tööd. Näitus valgustab protsesse muuseumi, kunstniku, publiku ja kunstiteose vahel.

 

* 4. korrus, B-tiib

1970. aastatel tuli Eesti kunsti hüperrealism kui kontseptuaalse maali võrdkuju ja mängis osavalt üle tollase ametliku kunsti realisminõude. Alates 1990. aastatest on fotolikku pildikeelt kasutav maal põimunud mitmete nüüdiskunsti suundadega.

 

* Suur saal

19. sajandil valitses allasurutud ja kammitsetud naiselikkus. Moes väljendus see uudses siluetis, mis saavutati krinoliini ja korseti abil. Moodi tulid ka mustad kleidid, kuna ajastule iseloomuliku suure suremuse tõttu kanti palju leinariideid.

 

* 3. korrus, B-tiib

Avastades tuttavas tundmatut lõi Marcel Lefrancq ebatavaliste süžeevalikute, ootamatute rakursside ja kollaažilikkuse abil teoseid, mis panevad meid nägema maailma nii, nagu see tegelikult pole. Näitus on valminud koostöös Charleroi fotomuuseumiga (Belgia).

 

* Projektiruum, 4. korrus, A-tiib

Raul Rajangu varane sari „Nõukogude öö” (1981–1982) laenab motiive nõukogudeaegsetelt paraadalbumitelt, reklaambrošüüridelt ja perekonnafotodelt. Miksides kokku Leninit, näärikuuske ja Volgat, uurib kunstnik hilissotsialistliku elu arvukaid paradokse.

 

* 5. korrus, kaasaegse kunsti galerii

„Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeski minu, teda pole mulle ealeski antud, pean ta endale vallutama.” (G. Perec, tlk A. Saar). Installatiivselt töötavad kunstnikud kasutavad ruumi platvormina, luues selle pinnalt uusi töid.

 

* 4. korrus, B-tiib

Vladimir Tarasov on vene päritolu Leedus elav muusik ja helikunstnik, kes eksperimenteerides heliga nii džässis kui kunstis loob mitmekülgseid teoseid. Näitusel on mitmed tähtteosed tema installatiivsest loomingust, mh „Veemuusika”.

 

* 3. korrus, B-tiib

Näitus uurib esimest korda, kuidas helid on alates rahvalauludest ja lõpetades kabareemuusikaga inspireerinud modernistlikke kunstnikke nagu Konrad Mägi, Eduard Wiiralt ja Ado Vabbe. Näitusel saab näha laulvaid maastikke ja värvide sümfooniaid.

 

* Suur saal

20. sajandi kunsti oluliselt mõjutanud Belgia sürrealisti unenäolise atmosfääriga tööd segavad reaalse ja illusoorse ning mängivad sügavalt isiklike motiivide koosluste ja tsitaatidega kunstiajaloost. Koostöös Musée d’Ixelles’iga (Belgia).

 

* Washingtoni Rahvusgaleriis 04.02–13.05.2018

* Kumu kunstimuuseumi suures saalis 10.06–16.09.2018

2018. aastal korraldab Eesti Kunstimuuseum koostöös Washingtoni Rahvusgaleriiga suurejoonelise näituse Eestist pärit maalikunstnikust Michel Sittowist (u 1469–1525), kellest sai 15. ja 16. sajandi vahetusel Euroopa õukondades nõutud ja kõrgesti hinnatud kunstnik.

Tallinnas sündinud Michel Sittow omandas oma esmase väljaõppe kunstis isa, hinnatud maalija ja puunikerdaja Clawes van der Sittowi ateljees. 1484. aastal suundus noor kunstnik toonasesse Madalmaade kunstikeskusesse Bruggesse, arvatavasti linna kõige nõutuma meistri, saksa päritolu Hans Memlingi ateljeesse, kus omandas Madalmaade maalikoolile omase illusionistliku tehnika. 1492–1504 oli Michel Sittow Kastiilia Isabeli teenistuses, aga töötas hiljem portretistina ka Philippe Ilusa, Austria Margarete, Aragoni Ferdinandi, Taani kuninga Christian II juures. Sittow pöördus tagasi oma kodulinna Tallinnasse esmalt 1506. aastal seoses pärilusvaidlustega ning astus ka kohaliku kunstnike gildi liikmeks. 1514 lahkus Sittow Taani kuninga Christian II kutsel Kopenhaagenisse, sealt edasi Hispaaniasse ja Madalmaadesse. Jäädavalt tagasi Tallinnasse jõudis kuulus portretist 1518. aasta alguses.

Tänapäeval hindavad Madalmaade kunsti eksperdid Michel Sittowi virtuoosses peenmaalitehnikas maale väga kõrgelt. Tema umbes kahekümnest tööst koosnev looming asub laiali pillutatuna nimekates muuseumides üle maailma: Louvre’is, Viini Kunstiajaloomuuseumis, Berliini Maaligaleriis, Rahvusgaleriides Londonis ja Washingtonis jne. Mitmed meistri maalid on osalenud suurematel näitustel, kuid Michel Sittowi isikunäitus on siiani korraldamata. Kirju päritolu (Saksa ja Soome-Rootsi juurtega pere Tallinnas) ja kosmopoliitse karjääriga Sittow ei sobitunud hästi 20. sajandi I poolel valitsenud rahvusliku kunstiajaloo narratiivi, kuid on seda päevakohasem praeguse Euroopa kontekstis.

Rahvusvaheline näituseprojekt, mis hõlmab mitmekülgset koostööd Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel, toob Sittowi haruldased tööd maailma nimekatest muuseumidest ja erakogudest kunstniku esimesele isikunäitusele. See on ainulaadne platvorm tähelepanuväärse kunstniku loomingu laiemaks tutvustamiseks ning edasiseks uurimiseks. Eksponeeritud on enamik Sittowi väikesearvulisest (20–25 maali) loomingust, mis annab hea ülevaate temast kui portretistist ja usuliste maalide autorist ning võimaldab vaadata tema kunsti laiemas kontekstis, sealhulgas koostööd Juan de Flandesiga ning seoseid teiste kaasaegsete Madalmaade kunstnikega.

Näitusega kaasneb rikkalikult illustreeritud ingliskeelne kataloog, millele teeb kaastööd mainekas rahvusvaheline kunstiajaloolaste ja teadlaste grupp: Till-Holger Borchert (Groeningemuseum, Brugge), Peter van den Brink (Suermondt-Ludwig Museum, Aachen), Quentin Buvelot (Het Mauritshuis, Haag), Greta Koppel (Eesti Kunstimuuseum), Dr Anu Mänd (Tallinna Ülikool), Dr Matthias Weniger (Baieri Rahvusmuuseum, München), John Hand (Rahvusgalerii, Washington) ja Dr Jørgen Wadum (Taani Rahvusgalerii, Kopenhaagen).

Eesti Kunstimuuseumi ja Washingtoni Rahvusgalerii koostöönäitus toimub 2018. aastal, tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Samal aastal täitub ka 500 aastat Michel Sittowi lõplikust tagasipöördumisest oma kodulinna Tallinnasse.

Näituse Eesti-poolne koordinaator on Greta Koppel (Eesti Kunstimuuseum, Kadrioru kunstimuuseumi kuraator).

Lisa infot: greta.koppel@ekm.ee